5 august

Algas meie esimene roadtripi päev põhja suunas. Kaardi peal nägi meie teekond välja selline. Kazbegi oli piirkonna nimi ja lõppsihkoht oli Kazbegi National Parkis.

Esimene suurem peatus oli Ananuri kindlus, mis ehitati umbes 13 sajandil ja hetkel on see UNESCO kaitse all. See on selline armas väike kohake, mille tornidesse ei saanud ronida, maa all ei olnud midagi põnevat ja kirik oli selline nagu ikka.

Käis salajastes käikudes.

Tornid olid kõik sellised. Näha on, kus korrused varem olid. Augukesed olid mõeldud palvetamiseks  ja küünalde panemiseks.  

Kirik seespoolt.

Kirik väljaspoolt.

Tornike.

Järgmisena läksime Gudaurisse. Seal asus NL-Gruusia sõpruse monument ja sealt oli ka super vaade mägedele. Kuna see asus Lõuna-Osseetia läheduses, siis nägime tohutuid järjekordi, milles rekkad pidid seisma, et piiri ületada. Lisaks rneile olid teed täis ka lehmi ja reaalselt tekkis selline tunne nagu oleks Sveitsis olnud. Meil oli võimalus ka paraplaaniga sõita mägede vahel, kuid kuna see oli ootamatu pakkumine ja meil poleks üldse sularaha alles jäänud, siis keeldusime. Leppisime kokku, et teeme mõni teine kord, kui mitte juba selle reisi lõpus.

NL-Gruusia sõpruse monument.

Vaade ühele poole.

Vaade teisele poole.

Lõpmatu rivi.

Ja viimane sihtkoht oli Gergeti Trinity Church. See asus kõrgel mäe otsas, kuhu pidime matkama ikka parajalt. Autodega oli ka võimalus sinna sõita, aga selleks oli vaja maasturit, mida meie reisijuhil ei olnud. Pealegi väike matk on alati tore. Enne, kui mäkke hakkasime ronima, sõime ka Gruusia rahvuslikku toitu nimega khachapurit, mis oli täidetud ubadega või juustuga. Matkatee peal ei olnudki väga palju rahvast, aga kui kiriku juurde jõudsime, siis turiste oli meeletult. Osad kandsid kahtlaselt pidulikke riideid ja kontsakingi, kuid hiljem tuli välja, et ühte pulma peeti seal. Osad kutid laulsid-tantsisid mäenõlval oma kitarriga, teised tegid pilte. Väärt käimine see igatahes oli.

Vaade Stepantsmindale alt.

Osad tulid kõva matkavarustusega.

Kirik paistab!

Kellatornike.

Võistlus, kes seisab rohke ääre peal, kas Tavi või suvakas onkel. Tavi võitis, sest ta ei anna alla. 

Ukseke. Nii vahvalt oli kaunistatud sissepääsud.

Vaade.

Vaade alla linnale.

Kirik, kus oli tugev riietekontroll peal. Kõik mehed, kellel olid lühikesed püksid, pidid panema seelikud selga ja pilte ei saanud ka sees teha.

Pidulised. Alguses mõtlesin, et kes need hullud selliste kostüümidega mäe otsa tulevad.

Pruutpaar ja nende kaks valvurit.

Vaade.

Taavi kinkis lille. Ainult, et olla võimalikult öko, ta ei hakanud lille ära tõmbama, vaid lihtsalt ütles  mulle, et selle lille kingib mulle. Tegin siis lillest kohe pilti kah :)

Enne kui Tbilisisse tagasi sõitsime, siis tegime veel ühe õhtusöögi peatuse, kus mugisime ennast 20 euri eest nii täis ja tantsisime Gruusia laulude järgi. Ilus õhtu!
Vaatamiseks veel pilte, mis tegime väikestes peatuskohtades:

Esimene peatus.

Tavil on komme igal pool vett juua, mis vähegi meenutab koske. Gruusias võib kõikjal sellistes kohtades vett juua, kartmata saada kõhulahtisust :)

Koos ka pilt.

Ootasime paraplaanisõitu. Tavi lõug värises mis hirmus... kuid külmast - temperatuur oli 17 kraadi.

Mineraaline nõlv. Selle vesi maitses rohkem Borjomi moodi. Käes hoiangi topsikest selle veega,

Kana-peekoni-veise-juustu-seene salat,

Traditsioonilised khinkalid, ribid ajika kastmega ja kartulid+sealiha.

See oli selle restorani nimi.

Väljastpoolt vaadatuna.

Vahvad märgid :)

Prügi oli küll palju visatud. Linnas on enamasti puhas, kuid äärelinnades ja maakohas vaatab vastu selline jama.

Naudime veel õhtut meloniga, sest see jällegi on nii mahlane ja magus siin.