3 august

Ärkasime alles kell 12 päeval - juhu meil ikkagi oli unevõlg lennukitega sõitmisest. Kiiresti panime ennast valmis, sõime krõmpskeid piimaga ja suundusime oma linnatuuri tegema. Esimene sihtkoht oli Tbilisi St. Trinity katedraal, mis  paistab igalepoole Tbilisis ja on mega suur. Kiriku sees oli väga palju ikoone jms religioosseid kunstiteoseid, mis tekitas tunde nagu oleks kunstinäitusel. Meile Taaviga meeldib käia igalpool, kus me võib-olla vahepeal ei peaks käima, ja tänu sellele uudishimule jõudsime me ka kiriku keldrisse. Sinna minnes olid nagu täiesti teises ja uues kirikus. Ilusad valged seinad, vaikne. Väga teistsugune. Mainin ära, et naised peavad kirikus olema kaetud ja meestel on rangelt soovituslik kanda pikki pükse. Seda suurt kompleksi vaatasime umbkaudu tund aega, sest tõepoolest on, mida vaadata. Kiriku WC on ka omaette vaatamisväärsus, sest see asub nurga taga, ebamäärases kohas, väljast veidi räsitud, kuid seest täitsa ilus.

Viinamarjad kasvavad peakohal.

Korrektse välimusega noormees varju otsimas. Ma ei taha teadagi kui palav tal nende pükstega oli.

Kunstisaalis, kunstisaalis,

Esimene korrus.

Maa-alune osa.

Nagu lossis oleks olnud.

Puituksed on neil super-vahvalt ära graveeritud.

Süütasime küünla.

See oli tegelikult roosat värvi!

Roose oli palju ja hästi hooldatud aed jäi silma.

Veelgi rohelust ja vaadet katedraalile.

Teel peldikusse.

Seest väga korralik.

Kuid millegi pärast ainult üks kraan töötas. Seep oli ka olemas :)

Kellatorn.

See vaade! Hämmastav!

Peale katedraali läksime edasi Tbilisi kõige vanemasse kirikusse, mis oli algselt ehitatud 6. sajandil ja mida kutsutakse Anchiskhati basiilikaks. See oli armas väike kirikuke, milles oli veelgi rohkem kunsti seintel kui Trinity katedraalil. Meestele ja naistele oli pandud ukse ette ka väike korvike, kust sai võta endale kas seeliku või salli.

Kitsalt tänavalt vaade kirikule.

Ega väga palju suurem see polnudki.

Värvid olid väga ilusad.

Plaan oli minna edasi Georgian National Museumisse, aga enne seda käia ära linnamüüri juures ja täita veidi kõhtu. Lõunasöök läks maksma 36 kohalikku, mis on umbes 12 euri. Ja selle raha eest me ikka saime korralikult kõhu täis ja janu kustutatud. Pealegi veel Freedom Squari lähedal. Me kõndisime mitu korda edasi-tagasi ühe maja juures ja üks onkel hakkas meiega rääkima: pribaltika, pribaltika, pakub tuure jne. Ta juhatas meid ilusti linnamüürini, ning ütles meile, et muuseum, mida me otsime, on kohe nurga taga. Läksime vaatasime, kuid seal oli ainult Georgian Treasory, mille vaatamiseks pidime ostma eratuuri. Mõtlesime, et tühja kah, juhu siis ongi selline muuseum. Tegelikult see, kuhu tahtsime minna, oli veidike maad edasi. Muidu ingliskeelne giid oli väga tore ja nägime palju kulda-karda-ikoone. Pole kindel, kas 45 kohalikku maksta selle eest oli väärt... pigem mitte. 

Käime konstruktsioonidel. Kuid shortcut oli märgatav.

Rõdud ja korralikud majad.

Vahva kell.

Ühed ilusamini renoveeritud majad. Enamus maju, isegi kesklinnas/vanalinnas, on suhteliselt pommiaugud.

Linnamüüri kohale oli ehitatud autotee.

Osa linnamüürist. Ostsime kalja sealt lähedalt. Maitses hästi, kuid tundus olevat magusam kui Eesti kali.

Salatiportsjon oleks olnud piisav kolmele inimesele.

Trout with Pomegranate Sauce.

Freedom Square.

Purskaevusid oli palju, kuid tihtipeale nad ei töötanud. 

Meie eratuur, mis maksis 45 GELi :)

Edasi läksime Narikala kindlusesse ja Botaanikaaeda. Ütlen ausalt, et polnud valinud just kõige paremaid riideid selle tegevuse jaoks, sest pika kleidi, salli ja plätudega ronida on omaette katsumus. Vaated lossivaremetelt olid aga imelised! 10 GELi eest saime puuviljatopsi ka, mida saime seal müüril nautida. Ronisime peaaegu kõik kohad läbi. Käisime jällegi läbi kirikust, kus kaks pappi ümisesid omavahel - meenutas see veidi moslemite palvetamisele tulemise kutset, mida kuulsime Istanbulis. Kindlasti on see loss, mida tasub vaatama minna. Algselt mõtlesime jala minna, kuna ainult 1,5km oleks olnud kõndida, kuid otsustasime siiski takso kasuks ja see oli ainuõige, sest kindlus asus täiesti mäetipus. Jala sinna kõndida oleks olnud õudne! 

Sinna tippu ronisime ka meie :)

Vaadet nautimas.

Peaaegu kõige kõrgemas tipus. Oht alla kukkuda oli reaalne. Tavi ütles mulle, et ma ikka toetuksin rohkem paremale poole, siis on vähem ohtlikum kukkumine, kuid irooniline oli see, et ta mõtles paremat enda suunast vaadatuna. Uskusin enda naiselikku vaistu ja toetusin siiski vasakule poole, sest paremale(kuristiku poole) toetud tundus veits ohtlik.

Vaade linnale.

Vaade.

Vaade.

Vaade.

Edasi läksime botaanikaaeda, mis oli kindluse all - seal nö kuristikus. Oleks arvanud, et nii suure pindala peale on tehtud lahedad teemad ning võib leida ebamaiseid lilli, kuid kus sa sellega. Jaapani aed oli täiesti pettumust valmistav - väiksem kui elutuba ning taimi ei olnud üldse. Püüdsime minna ka teistesse huvitavatesse punktidesse, kuid teeviidad olid nii segasid, et enamus kohtadesse ei jõudnudki. Leppisime kosega, mis oli ainuke mõttekas asi seal. Kui jalad ei oleks nii väsinud olnud, siis oleks ehk nauditavam olnud ja jõudnud ka botaanikaaia tagumisse nurka. Hind oli kindlasti seda väärt, sest maksma pidime ainult 1 GELi. 

Jaapani aed.

Kosk paistab.

Seal inimesed ujusid. Kahjuks mingid tüübid lasid oma araabiatümpsu nii kõvasti, et rikkus veidike õhkkonda.

Taavi ujus.

Minul polnud ujumisriideid ja vaatasin kõrvalt :)

Õhtul kutsuti meid kohvi jooma taksojuhi juurde, kellega arutasime oma edasist reisiplaani. Plaan on 4 päeva olla "on the road" ja siis Batumi jõuda. Eks ma kirjutan ka edasipidi, kuhu tee meid täpsemalt viis. Selle nalja eest maksame me 350 dollarit, mis ei ole mega palju, sest autorent ainuüksi läheks peaaegu sama palju, aga selle eest saame ise olla mureta ja ööbimisedki on meile tasuta, sest ööbime nende maakodudes-sõprade juures. Saame lõpuks tunda seda kohalikku ja tõelist elu. 

Valik pelmeene, khinkalisid. 

Vedelikku peab tarbima ja selle tõttu on meil 4 rineva maitsega limonaadi :)

.