Tehniliselt sai meie reis alguse 30. juulist, kui sõitsime Tallinnast Tartusse. Algus ei pea kunagi libedalt minema, sama ka meie reisi puhul - suures ärevuses ja ootuses, unustasime Tavi passi koju. Kuigi ta oli nõus sõitma järgmisel päeval tagasi Tallinna ja seejärel tagasi Tartusse, tundus see liigne rapsimine, eriti kui pere, kes saab aidata, on pealinnas ja meid ootab ees lennureis, mis kestab kokku 24h. Õnneks meid aidati ja me oleme igati tänulikud, et 24 tundi istumist ja tõenäoline passimine ei pikenenud 33-le tunnile.
Stardipauk on antud!
Matkakotid ja punane käekott koos kleidikesega on ideaalne reisimiseriietus :) Kuigi, Lõuna-Odessasse pigem ei läheks ka sellise kamuflaažiga.
Matkakotid ja punane käekott koos kleidikesega on ideaalne reisimiseriietus :) Kuigi, Lõuna-Odessasse pigem ei läheks ka sellise kamuflaažiga.
Tallinna ühistransport. Õudne palavus!
Paddington 2. Veel oli lõbus ja vahva, sest ei teanud, et pass jäi koju :)
Minek Riiga.
Riias vaatasime lennukite maandumist. Minu suure suuga lubatud tax free poode jms ei olnudki meie alas.
Kahekordne sobivus.
Istanbuli jõudsime umbes 15.30. Meil oli lootus jõuda Turkish Airlines'i Istanbuli tuurile, mis algas 16.00, kuid jäime veidike hiljaks passi kontrolli tõttu. Mis seal's ikka. Lähme avastame ise Istanbuli! Aga mida ei olnud, olid Türgi litrad. Palju kurss on? Kui palju peaksime välja võtma ATM-ist? Kiiresti googeldame - 100 kohalikku vast on piisav? Üks onu ütles, et 40 kohalikku läheb sõitude peale, see tähendab, et siis jääb veel raha ülegi, et õhtust süüa linnas. Mõeldud-tehtud. Rongide ja metroode sõiduplaan on väga loogiline, ning mulle meenus kohe Korea transport, mis oli samuti mugav ja selge.
Esimene sihtkoht oli Blue Mosque, mida hetkel renoveeritakse, seega ei jätnud see meile nii sügavat muljet, kuid üks teine mošee, mida hiljem külastasime. Sellegi poolest oli vahva, sest saime laenutada riided, millega katta põlved ja juuksed/kaela.
Kaks kubujussi.
Blue Mosque'i sisehoov.
Palvetajad.
Isegi mehed ei saa igale poole :)
Naiste koht nurga taga.
Pealtvaade.
Peale Blue Mosque läksime Hagia Sofia juurde, mis paraku oli suletud. Proovisime oma õnne Topkapi kindlusega, kuid samuti pandi see kinni sel ajal, kui tahtsime seda külastada.
Seadsime sammud mere poole, kus tegime väikse pikniku kivide peal. Kohalikud ujusid, kuid meie jaoks tundusid lained liiga suured, et supelda. Väga palju oli kasse, kes nägid välja väga ilusad ja armsad, võiks ühe lausa Eestisse kaasa võtta :) Juhuslikult sattusime imeilusasse parki nimega Gülhane. See puhtus, rohelus, disain ja rahulikkus jahmatas meid ainult väga heas mõttes.
"Suicide cat"
Juhuslikult avastasime käpad kivide alt. Kui kuulis, et krõbistame paberitega, siis tuli oma osa saama.
Vaade.
Kivide peal tsilliti sõpradega, käidi selt ujumas. Isegi väiksed müürid olid ehitatud privaatsuse saamimseks.
Park
Imeilus
Kaunis disain.
Linnas kõndides nägime Milion Stone'i, mis oli punktiks, kust mõõdeti näiteks linnade kauguseid.
Taavi külastas mauseleumi, kuhu olid "maetud" sultanid. Ise piilusin ukse peale, sest ei olnud piisavalt kaetud. Kui siseruumides olid sultanid, siis aia-osas olid pashad ja teised tähtsad ninad. Vanimad olid seal 14ndast sajandist. Tasub uudistamist, kui jääb tee peale. Seoses sellega, mis tee peale jääb - Nuruosmaniye Mosque. See oli üks meie lemmikutest vaatamisväärsustest. Seest oli see väga ilus ja seda mošeed ümbritses selline ümbrus, mis jättis veidi sürreaalse tunde. Nendest mošeedes, kus käisime, anti rätte, millega katta ennast, seega ei pidanud muretsema mitte-sisenemise pärast.
Mauseleum väljast,
Pashade hauad.
Sultanid ja vapustav lühter.
Vaade Nuruosmaniye Mosque'ile.
Seestpoolt.
Paar.
Juhtmete segadus :)
Roosad majad mošee külje all.
Väiksed tänavad.
Soovisime Grand Bazaari külastada, kuid kahjuks oli see juba suletud, sest kell oli ca 20.00. Käisime hoopis Big Bazaaris, kus kotid sädelesid nii, et silme eest võttis kirjuks ja vesipiibu toss oli nii tugev, et ei saanud hingata.
Uksed kinni.
Lõpuks mõtlesime, et võiks süüa õiget Türgi kebabi. Hind oli sarnane Eestile, kuid maitse teistsugune. Tahtsin ka baklavat proovida, kuid kahjuks ei jõudnud. Lennujaamas maksavad baklavad ja teised Türgi maiused liiga palju, ning samuti, ei ole need nii värsked kui tänava pealt osta. Jalutasime veel mööda Türgi ülikoolist ja läksime metroo peale.
Ülikool.
Kass jälle.
Üks pudel maksis umbes 1-1,5 kohalikku. Odav!
Lennujaama jõudsime piisavalt vara, et normaalse hinnaga Coca-Colat otsida 40 minutit :) Masinad ei töötanud ning kohvikutes küsiti ulmehinda. Aga! Kätte me lõpuks saime mu sosasola.
Lend pidi väljuma kell 23.50, kuid väljus hoopis tund aega hiljem. Vähemalt sai jällegi head sööki parda peal koos apelsinimahlaga.
Ootame maandumist Tbilisissse.
No comments:
Post a Comment