Kali ja Tavi (ქალი და თავი): 8 august

Koobaste päev.

Esimeseks koopaks oli Prometheus, mis avastati 1984. aastal. See on kõige suurem koobas Gruusias, milles on aastaläbi ühtlane 14-kraadine temperatuur. Kuumal päeval on seal tõesti mõnus olla. Turistidele on avatud ca 1/10 koopast, aga isegi selle väikse lõigu uudistamine võtab aega ca tund aega. Laheda efekti andsid LED valgustid. Tavi küsis giidilt paar küsimust inimeste elutegevuse kohta koopas, kuid sai vastuseks alati “I told you…”, mis ajas naerma, sest me küsisime teisi asju kui tema rääkis.

Teeviidad. Kuhu järgmisena?

Koopa sissekäik.

Stalagmiidid.

Valgus tunneli keskel.

Onkel ja ta koerake koopa väljakäigu ees. Ootasid ka bussi nagu meiegi.

Paadisild/rattahoid vee all. Vähemalt rattavargad tõenäoliselt ei taha sealt rattaid varastada väga.

Järgmiseks koopaks oli Staplia, mis võrreldes eelmisega ei olnud sugugi nii vinge. Esiteks oli see lühem, teiseks giid ei rääkinud peaaegu mitte midagi, kolmandaks valgustused polnud nii lahedad. AInuke asi, mis tegi selle erilisemaks oli see, et nägime dinosauruse jälgi. Pooleldi tehtud dinosauruste pargina - kohe meenus meie vinge dinosaurusepargi-seiklus Koreas oaga. Lisaks oli Staplias imeline vaade platvormilt, kuid kurb oli see, et majakesed, mis olid mõeldud kohvikuteks ja suveniiripoodideks, ei töötanud, missest, et olid uhiuued ja ilusa disainiga. Üks venku tegi ka stalktiidi( kivi mis tõuseb maa seest) katki ja pistis endale taskusse... Tavi tahtis talle 5 GELi anda, aga ma keelasin ära, sest ma ei tahtnud, et ta peksa saaks :) Seal koopas, Hall of Love'is peetakse ka pulmi.

Dinosauruste jäljed.

Jurassic Park!!

Kaljuäärel jällegi. Seal elavad kuulsad mesilased. Miks nad kuulsad on, seda ei tea.

Stalagmiidid ja stalaktiidid.

LEDi värvidemäng ei olnud nii uhke.

Dinosaurus.

Vaade.

Kauni disainiga maja, mis seisabki niimoodi tühjalt.

Vaade selle kohviku pealt.

Tavi vaadet nautimas.

Käisime söömas jällegi khatsapurit, aga seekord kohas, mida turistid ei tea ja mis on popp koht kohalike seas. Avati algselt õllepruulimiskojana ja liikudes edasi limonaadi ja tavalise restoranina. Kui algselt polnud seal kohas istumiskohtasidki, siis nüüd oli seal mitu privaatset toakest ja suurem saal. Meenutas meie Hansahoovi.

Müüri taga asus restoran.

Tänavavaade. Täiesti mitte midagi ütlev koht. Pole ime, et turistid ei tea sellest.

Menüü. Hea oli, et giid on grusiin.

Grillimaja. Algselt oli see koht veelgi väiksem.

Hatsapuri. Omapärane on see selle tõttu, et see on rullikeeratud. Juust ei olnud samuti nii hapukas kui teistes kohtades.

Kaunis väike linnake.

Gelati linnake.

Gelati Monastery oli meie viimane sihtkoht. Keskajal oli Gruusias see üks tähtsamaid spirituaalseid kohti. Kuningas Tavit Agmashenebeli ehitas selle 12. sajandil, ning sinna samma kohta on ta ka maetud. Selles kirikus olid kõik seinad ilusaid maalinguid täis. Renoveeritud, kuid näha oli ka kohti, mis ei olnud ülevärvitud. Kui üks välismaalane hakkas meile Gruusia piiridest rääkima, siis nägime grusiini raevu - kuidas saab välismaalane rääkida talle Gruusia riigi ajaloost.

Gelati.

Kuningas Taviti haud. Kuna sellest sissekäigust sai varem käia, siis on kivi korralikult muljutud.

Kaugemalt.

Vaade kirikuhoovist.

Kaunid värvid.

Ma pole kindel miks seal on need käevõrud, aga pidin pildi üles panema, et uuriksin välja.

Lagi on lihtsalt hämmastav.

Mitte-renoveeritud.

Algsem seis.

Läksime vett jooma.

Batumi jõudsime õhtul kell 8. Minu tugeval soovitusel broneerisime airbnb kaudu ühe merevaatega korteri, mis on super otsus. Korteri omanik ja ta sugulane jäid korraks meie juurde rääkima, soovitama erinevaid kohti ja aitama rongipiletite ostmisega. Sekundiks tundus, et nad ei lähegi ära, vaid tuleb prazdnik. Korra viskasid nad meid ka toidupoodi ja tõid tagasi, mis oli väga tore.