Kali ja Tavi (ქალი და თავი): 7 august

Kuigi ärkasime hommikul 8 paiku üles, ei hakanud me ennem liikuma kui kell sai 10, sest aega meil oli ja nautisime rahulikult hommikut. Zural oli õigus - pohmakat meil ei tulnud sellest veinist. Kuid on põhjust veidi rõõmustamiseks, sest täna ei ole kirikute päev, vaid ainult loodus!

Martvili kanjon oli meie esimeseks sihtkohaks, ning jällegi on see koht kuhu minna, sest elamus on veidike teistsugusem ja erilisem. Kui me ostsime pileti paadisõidule (18GEL e 6 eur), siis mõtlesime, et tõenäoliselt on sõit mingi suurema paadiga, aga tegelikkuses pidime ise neljakesi aerutama. Ainuke jama on siis, kui ülejäänud kaks inimest ei ole väga aktiivsed või neid pole lihtsalt jõudu tõmmet teha, mis just meiega juhtus. Taviga oli meil väga hea plaan ja tõmme, aga kohe kui alustasime oma plaaniga, siis meie taga üks onkel hakkas õiendama gruusia keeles. Lõpuks andsime alla ja ei liigutanud varvastki. Vaade oli super ilus, aga ainuke asi, mis võis häirida, oli see, et liiga palju turiste oli ehk siis tegemist oli ehtsa turistikaga. Peale sõitu saime kõndida veel natuke kanjoni kohal.

Meie tuba Zura tädi juures.

Haned ja kana.

Veidike udune pilt, aga niimoodi loomad tsillisid ringi.

Martvili kanjoni paadisõidu järjekord.

Kaunis.

Kanjonis.

See punamütsike ei jaganud üldse asja.

Kukupaid.

Kosekesed kõndimise alas.

Põhiline osa meie päevast kulus Okatse looduspargile - külastasime jällegi kanjoni ja lisaks veel ojakesi, mis kukuvad mäe otsast välja. Me saime jällegi õpilase soodustust ja maksime ainult 5 GELi. Terve jalutusring pidavat kokku olema 7 km, kuid see tundus pikem mägise maastiku ja kuuma päikese tõttu. Algus oli nagu tavaline jalutuskäik Eesti metsas, kuid see muutus järjest mägisemaks kuni lõpuks jõudsime välja kanjonini ja kõndisime põhimõtteliselt metallist karkassi peal. Vaated olid võimsad, samas alla vaadates võttis kohe kõhedaks. Vaateplatvormile oli lubatud max kümme inimest, aga loomulikult oli neid seal rohkem, sest Gruusias on turvalisus ennekõike :) Kui kõndisime tagasi, siis Tavi sai nõelata/hammustada mingi putuka käest ja see valu oli õudne isegi kõrvalvaadatuna. Selle leevendamiseks üritasime leida midagi külma, kuid vahepunktis ei olnud ning WC-s oli selline jahedapoolsem vesi. Kuid kus oli piisavalt külm, oli kosk! Läksime mööda alternatiivset matkateed ning leidsimegi ühe koha kus ujuda. Sinna jõudmine oli paras seiklus, sest kõik oli mudane ja libe, kuid kohale jõudes olin tänulik Tavile, et ta tahtis minna sinna, sest see oli imeline. Ma ujusin pluusi ja aluspesu väel, ning Tavi oma trussikute väel. Vesi oli külm, kuid sellisel kuumal päeval väga hea jahutus. Kui tagasi parklasse jõudsime, siis me polnud ära kuivanud, kuid mõnus oli olla.

Veinijäätis.

Üks koht, kus oli veidi turvalisusele mõeldud.

Ääre peal kõõlumas.

Matkaraja algus.

Matkarada

Sild tehtud palkidest.

Ämblikmees. Väga kivised põhjad.

Riietega ujumas.

Kätekõverdused.

Kuhu vesi edasi voolas.

Salakoht.

Piilur.

Mets nagu Eestiski, ainult, et kodusigadega.

Edasi läksime vaatama koske, mis samuti kuulus Okatse looduspargi alla, kuid kahjuks seal oli ehitus ja täitsa kose alla minna ei saanud. Sõime khatsapurit ja läksime hoopis jala järgmise kose juurde ca 2 km, kus jällegi ujusime, aga seekord ujumisriietega. Meil vedas, et inimesi polnud alguses üldse, sest tavaliselt seal on alati keegi matkamas/lõket tegemas/ujumas. Selles suhtes meenutas veidi RMK matkaradasid. Selles jões oli vesi veelgi külmem, kuid oleme Taviga karastunud ja tegime ära!

Tänaseks päevaks oli seiklusteks kõik ja läksime tagasi ööbimiskohta Zura tädi juurde, Sõime kana, kes veel hommikul jooksis ringi aias ning kõrvale kartuleid, leiba, tomateid ja themalit. Koduvein on aukohal ja kaardimängu jätkus õhtuläbi.