Vardzia on 12 sajandil mäkke raiutud linnak. Kuningas (kuninganna) Tamaril oli seal üle 300 toa ja umbkaudu elas seal 50 000 inimest kokku. See oli tõepoolest suur ja võimas võrreldes Uplistsikhega - see teine kivisse raiutud linn. Üritasime taviga kõik toad läbi käia, kuid lõpupoole mu jõud rauges ja Tavi vaatas ise veinipressi ja käis nö kõige alumisel korrusel.
Meie giidid.
Kindluseke künka peal.
Vardzia
Oli võimalus ka marsaga sõita 400m üles, andes neile vastu 1 GELi.
Ilus vaade.
Siis kui me arvasime, et pool on nähtud ja linn suuremaks enam ei lähe - jõudsime põhiosani.
Mitmed korrused.
Söögituba.
Kirik.
Salakäigud.
Põgenemistee.Pole mõeldud pikkadele inimestele.
Vaated.
Elu keerdkäigud.
Vaadet nautimas.
Kirik.
Tamara spaa.
Võrreldes Uplistsikhega, olid seal nö mitmetoalised korterid.
Ruumid olid nummerdatud.
Viisime 1 ja 2 kokku, ning arvame Taviga, et nendes tehti veini.
Pannes küünalt.
Käigud, tehakse veini.
Igal pool olid sellised joogivee kohad.
Edasi viis meid tee Rabati ehk Akhaltsikhe kindlusesse, mis ehitati algselt 9 sajandil ja kandis nime Lomisa kindlus. 16 sajandil läks kindlus Ottomani impeeriumi alla, seda tugevdati ning 18 sajandil ehitati lisaks mošee. Pean ütlema, et see on üks ilusamaid kindlusi, kus ma käinud olen. Seal oli suurepärase disainiga muuseum, aed oli hämmastav ja Paša ruum oli üks unikaalsemaid. Minu jaoks oli see üks parimaid sihtkohti Gruusias. Kindlasti tasub käia sealt läbi!
Kindlus väljast.
Need aiad.
Topelt müürid.
Vaade all asuvale linnakesele.
Mošee
Vaade pargile.
Ilusate värviliste detailidega purkskaev.
Nunnud.
Seest oli mošee selline.
Paša tuba.
Üli-ilus!
Läksime sinna torni, kus lipp lehvib.
Muuseumis.
Vaimuliku ehted.
Hehee. Parim.
Valgustus muuseumis oli sünge, kuid kütkestav.
Vaibad.
Poolel teel lippu vallutamas.
Vaade sealt lipu juurest! Imeline.
Marble.
Meie viimaseks sihtkohaks tänases päevas oli Borjomi! Seda kohta tahtsin väga külastada, sest mu isa üks lemmikuid jooke on Borjomi. Ja mis ei oleks parem kink reisilt kui Borjomi vesi otse maa seest :) Ka see koht üllatas meid Taaviga, sest Borjomi Central Park oli ilus, täis atraktsioone ja ilusaid(!) suveniire. Ostsime 2 GELi eest 2-liitrise plastikpudeli ja läksime vett noolima. Soojavee juures teenindati inimesi kahe tädikese poolt ja väljas oli silt, et üle 2l veepudeleid ei võeta vastu. Läksime siis teisele poole tädi juurde, seal silti polnud ja häkkisime süsteemi ära - saime oma vee kätte :) Teine võimalus oleks olnud võtta tädikeste käest neid plastiktopse ja siis ümber kallata. Sõitsime veel Ameerika mägedel ning ostsime suveniire. Pidime hakkama tagasi kiirustama, sest meie giid pidi kell 10 õhtul Tbilisis olema.
Borjomis.
Sinine majake.
Sooja Borjomi allikas.
Saime kätte!
Inim-piljard.
Ameerika mäed!
Borjomi Central Park. See melu.
Vesi vuliseb :)
Väike pilk ajalukku läbi fotode.
Tee peal pakkus ta meile männivaigu nätsu, mis meenutas talle lapsepõlve. Meie pistsime Taviga terve nätsu põske, kuigi tegelikult tavaliselt võetakse maksimum pool sellest kogusest, maitse oli ka selle võrra tugevam. Tbilisis ostsime tkemalit (e. kaste - ühes kohas kirjutasin valesti selle nime) ja läksime kesklinna sööma. Istusime prantsuse restoranis kella 12ni, läksime Spari, ostsime magusat kodustele ja sõitsime lennujaama. Kell 4 hommikul pidi lennuk minema ja ööbimiskohta selle tõttu ei võtnud - magasime eskalaatori all ja sattusime uuesti kokku oma kalli grupiga Sloveeniast, kellega tegime Stalini muuseumis tuuri :)
Ja Gruusia osa reisist ongi läbi. Jäänud on vaid armas Istanbul.
Öised seiklejad suurt kottidega.
I Love Tbilisi.
Hiline õhtusöök - kala ja salat. Väga maitsev oli!
No comments:
Post a Comment